See artikkel ootab keeletoimetamist. |
tungani keel (Хуэйзў йүян Huejzw jyjan) | |
---|---|
Kõneldakse | Kõrgõzstanis, Kasahstanis, Usbekistanis, Venemaal, Tadžikistanis, Türkmenistanis |
Kokku kõnelejaid | 41 000 (emakeelena) |
Keelesugulus |
Hiina-Tiibeti keel hiina keel põhjahiina keel tungani keel |
Keelekoodid | |
ISO 639-1 | dng |
Tungani keel on põhjahiina keele variant, mida kõneleb vähemusrahvus tunganid Kõrgõzstanis (Karakołis, Ošis)[1], Kasahstanis, Usbekistanis,[2] Venemaal, Tadžikistanis ja Türkmenistanis.[1]
Kõrgõzstanis kõneleb tungani keelt umbes 40 000 inimest, kogu maailmas on kõnelejaid 41 900. Tunganeid on ligikaudu 100 000.[1]
Nõukogude Liidu statistika kohaselt suutsid tunganid oma keelt paremini elus hoida kui teised Kesk-Aasia vähemusrahvused, kuid Nõukogude Liidu lagunemise järel on tunganite seas tungani keele kõnelemine emakeelena märgatavalt langenud.
Kuigi areaalset asustust arvesse võttes peaksid tunganid rääkima sama mandariini-hiina keelt nagu hanid samas piirkonnas, on nende unikaalne ajalugu mõjutanud ka keelt. Islami mõjude tõttu on selles keeles laensõnu araabia, pärsia ja türgi keeltest, mis omakorda tõlgitud hiina keelde. Hiljem oli keele oluliseks mõjutajaks vene keel, kuna rahvas kuulus NSV liidu hulka.